”Mon še leäm säʹmmlaž.”
A mâid tõʹst teʹl?
Mâid tõt miârkkšââvv?
Juʹn-a ǩeâlstõõlak leʹbe mooštak puästtad,
juʹn-a ǩeâlstõõlak leʹbe mooštak puästtad,
juʹn-a ǩeâlstõõlak leʹbe mooštak puästtad
cieʹlǩeeʹl, što tuu päʹrnnpoodd piârrjastad lij leämmaž pâi nâânn identiteʹtt da
leäʹped pâi teâttam, što leäʹped säʹmmla.
Mõnt säärnak nuʹtt, jõs tõt ij leäkku tuõtt?
Mõnt säärnak, što tij päiʹǩǩ-ǩiõll leäi sääʹmǩiõll, ko tõt ij leäkku tuõtt?
Mõnt säärnak, što tij piârrjest jälste paalveeʹl vuäʹmm maall mieʹldd, ko tõt ij leäkku tuõtt?
Ǩii mon leäm ceäʹlǩǩed tuʹnne nääiʹt?
Mon še šõʹddem seämma poodd ko ton,
mon še vuõrsmem toʹben koʹst ton,
mon še leʹjjem toʹben,
mon še LEʹJJEM TOʹBEN.
Mon jiõm leämma ton, jiõk-ǥa ton mon,
leâša muäna leeiʹm seämma ääiʹjest da vueʹjjest,
koon sosiaalʼlaž suåppmõš leäi aivv nuʹbb
ko mâid säärnak ååʹn.
Mij kook jeäʹp ni kuäʹss piâssâm kâʹrvved läʹddlažvuõʹtte,
da jeäʹp kuuitâǥ mättjam ǩiõllân vuõssmõõzzi jooukâst mij sooǥǥin,
tõnt ko tõt, kååʹtt ij piâssâm kâʹrvved läʹddlažvuõʹtte, jooudi mäʹhssed tõʹst kaallšânji;
tuâjast, kauppreeisain,
vieʹncest,
koʹst pieʹllkueiʹmm vuäitt ceäʹlǩǩed jiijjâs pieʹllkuâimma, što
tut tij äʹrbbleuʹddjummuš lij jääʹmteei jiõntõõllmõš.
Pieʹllkueiʹmm pieʹllkuâimmses.
”Ton kuʹrčč-čâʹlmm sääʹmkommunistt.”
Kuäʹss pieʹllkueiʹmm vuäitt kuärggõõttâd jiijjâs päärnaid,
što mon jiõm kâʹl mättjam tõn tij ǩiõl
1980-lååǥǥast.
Da tõn diõtt päärna vuäǯǯa suddõõttâd.
Da päärna kuuitâǥ haaʹlee teʹl, haaʹlee õinn,
õõlǥte mõõnnâd sij sääʹmvuõʹtte,
håʹt tõn mättʼte škooulâst õõut čiâss neäʹttlest.
Bukvaid neelljad klassniiʹǩǩid.
Da muu päärnainallšemvuõtt leäi čõʹǩǩeed sääʹmčiâssâst ǩeâllra,
sääʹvesǩ tuâkka,
ikknest åålǥas,
ruõjjâd,
ruõjjâd.
ruõjjâd,
ko tõn čiâssâst ij leämmaž jäʹrjstõs.
Jeeʹres čiâssin joba tääʹvtõʹtte.
Mõõn heʹlvvet dysfunktionaalʼlaž puk šâddsijddam lij leämmaž.
Toʹben jie jälstam jeeʹres oummu ko säʹmmla.
Jiõm-ǥa mon teâttam päärnžen, što mij leäʹp säʹmmla.
Jiõm mon teâttam, što oummu lie ruått,
kook jälste nââbrest,
ǩeäi årra ij leämma lååʹpp mõõnnâd.
Kuäʹss kuäʹss-aa mõõn-ne määin diõtt.
Di cieʹlǩeeʹl, što tuʹst, ǩeäʹst lij õhtt sääʹm maaddâräʹjj
1900-lååǥǥ aalǥâst,
1800-lååǥǥast,
1700-lååǥǥast,
kuäʹss-ne toʹben,
leâša jiijjad piârrjest lij leämma pâi nâânn sääʹmidentiteʹtt,
ton čoolǥak muu muâđai õõl,
ko, mon teâđam, što kulttuur vaajtââvv õõut puõlvvõõǥǥâst,
ǩiõll vaajtââvv õõut puõlvvõõǥǥâst,
da ooumaž påđđan čiŋŋlõsmiârktõõzzines da meäʹrstes da muärrai di mõõneen
paalvpäikkses sätt ǩiâvvâd nuʹtt, što mâânn auttstäällj pääiʹǩ da väldd mieʹldes
nueʹr da čâânn tõn siʹtǩǩes åhssa di mâŋŋa kääʹǩǩast jiijjâs
leʹbe tuejjad mõõn-ne vaʹstteei tuâj.
Da tät šõõddi da šâdd ÅÅʹN,
tät šõõddi da šâdd ÅÅʹN,
oummid, kook jeäʹlle, jieʹlli oummid,
ååʹn
šõddi assimilaatiooʹje da kolonisaatiooʹje siiskõõzzâst kââmtummuš,
čuõmârlõõvvmõš,
ǩeâllšõõvvmõš,
seäggnummuš,
kååʹtt ij leäkku seämma äʹšš ko õõut oummu čuâccmõš, ko rätkkje,
jäämmʼmõš piârrjest,
põõrt puâllmõš,
päʹrtt,
mii juʹn pannlekk vuäitt jieʹllmest leeʹd,
kååʹtt lij pâi vueʹrddemnalla, ko lij ǩeeuʹh,
vääʹnnteäʹǧǧ sooǥǥâst,
muärrjam piârrjest,
vuâđđjieʹllemvuõʹjjin šââddas,
tâʹvven,
mieʹccin.
Ceälkak, što nâânn sääʹmvuõtt,
koon ååʹn rekistersäʹmmla jie tuʹst priim ni toobd,
ceälkak tõn mâʹte jiõk teâđče
-avi jiõk-ǥo tieʹđ-
što tõt vueʹss muu kulttuur, mõõn pirr vuäitam rämmšed,
koʹst lij viõkk,
koʹst lij palvvmõš,
koʹst lij ǩiõll,
koʹst ǩii-ne piiutast muu,
piiutstam jiõčč ǩeän-ne,
lij muʹnne ŠE nuʹtt piârgglõk määŋg cõgldõõzz tueʹǩǩen,
håʹt muu puärrsi puõlvvõk šõõddi maailma, koʹst ij leämmaž ni sekuntt ni måkam puåtkknummuš.
Puåtkknummuš aaʹlji eman muʹst.
Nuʹtt mäʹhtt vuäitak juʹrdded, što jiõm leʹčče õhttân jõnn kõõččâm-miârkkân, što mäʹhtt, mäʹhtt,
mäʹhtt, mäʹhtt, mäʹhtt, mäʹhtt vuäitt leeʹd vueiʹtlvaž, što tuʹst lij piâssmõš tõõzz, mõõzz muʹst ij leäkku
leämmaž piâssmõš ni kuäʹss,
ij-ǥa leäkku ni võl?
Ouddâl ko leäm aivv sättan nallšem vuõʹjjin tõn piâssmõõžž AIVV JIÕČČ raajjâm.
NUʹTT MÂʹTE LEÄK TON ŠE.
Âʹte mõnt renstak, što jiõk leäkku raajjâm?
Mõnt renstak, što jiõk leäkku vaʹlljääm sääʹmvuõđ?
Mõnt renstak, što jiõk leäkku vaʹlljääm säʹmmlõõvvâd?
Nâǥa šõʹddiǩ tõõzz mâʹte sueʹǩǩ šâdd šõddeeǩani.
Jiõk leäkku vuäittam šõddâd.
Ij ni ǩii tõn poodd šõddâm
nâânn sääʹmvuõʹtte
toʹben, koʹst muäna šõõddim
avi leäk-a hoʹhssjam, što mij obb puõlvvõk lij väjja?
Jeältummuš,
pååssamjeältummuš,
suõjjlummuš,
varjjlummuš,
šeäšttmõš,
dekolonisaatio.
Mõõk leʹžže sääʹn kuäʹss kuäʹss-aa projeʹkttooccmõõžžid ǩeeʹrjtet,
koivuiʹm vueʹzzi mieʹldd alttee vuõrâsooumžen aalǥâst šõddâd.
Vaʹlljummuž, koid vuäitt påǥsted,
pâiʹlǩiõččâd,
occnjõõššâd,
ko juurd mååust mõõnnâm pirr lij nuʹtt tuäivteʹm da tuõtt.
Što arkiivteâtt maaddârpuärrsi kueʹllšeeʹllemnaaʹli pirr vuäitt uʹvdded meäʹr jieʹlled
täʹst aivv seämmanallšemvuõđ ääiʹjest.
Koʹst identiteʹtt lij piiutâs, koon vuäitt vaʹlljeed da vaajted di valmšted jiõccses šiõttlummsen tõn mieʹldd, ko šâdd leʹbe occan,
leâša tõin-i leäm kuäʹss-ne pueʹtti kõõččmõõžž åʹrnn:
A mâid tõʹst teʹl?
Mâid ton tõn pihttsest tuejjääk?
Mâid ton tõi võõʹjjäädvuiʹm tuejjääk?
Mâid ton tõi raavâsvuõđäädvuiʹm tuejjääk?
Mâid ton tuejjääk?
Jeältak-a kuåivâsõhttsi tieʹǧǧivuiʹm tuu ääʹrbvuâlaž luâttkõskkvuõđ?
Vueiʹtlvââstak-a jiijjad identiteeʹttin nåkam, što tõn jooukâst, koon kååččak sääʹmvuõʹtte mieʹldd, lie še jeeʹres intreeʹss, jeeʹres taarb, jeeʹres plaan ko luâđ räʹǩstummuš, ǩiõl räʹǩstummuš, oummui räʹǩstummuš da Nils-Aslak Valkeapää miârktõõzz säʹmmlai jiijjâz jiõʹnne da tivttsa smiõttmõš?
Leäk-a ni smiõttâm nåkam, što mij rekistersäʹmmla leäʹp miâlggâd panntiõrvvsen peʹcclâʹsttmen, što Sääʹmteeʹǧǧ, tun jiõččvaaldâšm nuuʹrc, mii meeʹst lij, njamstet siiʹsǩpeäʹlnn,
da teʹl lij lääǥǥlaž uʹvdded piâssmõõžž håʹt mâka —
Vuäitak leeʹd säʹmmlaž, leeʹd neezznen jurddum, leeʹd kuäđõk, leeʹd čõhčč, leeʹd kamomillaheäʹrvvrääʹss, leeʹd koođđi suäʹvvel, leeʹd mii joordak, što leäk, leeʹd tuu historia, leeʹd tuu piârri historia, leeʹd tuu jieʹllemhistoria, leeʹd tuu peʹccli, räämmai, tuäivai, niõǥǥõõzzi da puk mii lij tuejjuum da tuejjeeǩani pääccam summ, norldõk, kollaas di šõddmõõžži päiʹǩǩ, puk tiuddvuõđstad, nuʹtt mäʹhtt mon še leäm,
leâša
jeäʹl čormmâd muu tõin, što mon ŠE leäm säʹmmlaž,
što muu kulttuur vaajtââvv eman ååʹn da jiõm ǩiõrggân ni jeeʹres tuejjeed ko kåittad vauʹlleed
muttâz,
što muu puärrsi puärraz jie pâsttam suddõõttâd,
DA SIJ MAʹHSSE TÕʹST JÕNN HÂÂʹDD.
Nuuʹbb klaass meeran.
Ko tõn sij leʹjje jeärrsid
ääiʹj, kuäʹss ij leämmaž tääʹrǩmõs kõõččâd, mii lij tuu identiteʹtt?
Leäk-a kuärǥast tõʹst?
Paalvak-a?
Ko tääʹrǩmõs leäi tõt, što mäʹhtt-ne piʹrǧǧee tõʹst-i,
što ij leäkku jeeʹres staan ko tuu ǩiõđ,
jiijjad tätt,
jiijjad vuäittmõš reâuggad.
Ij-ǥa jeeʹres sââʹjj nuäjjad ko
jiijjad piâr,
jiijjad sokk,
jiijjad meer,
ǩeäin lij jiijjâz ǩiõll.
Ǩeäi pirr snasmiâhhjummuš, peʹlǩǩummuš, haukkmõš
jeeʹres ǩiõʹlle.
jeeʹres sokknõõmivuiʹm,
jeeʹres aaʹššivuiʹm,
kuäʹss påǥstet tõõzz, što lij palvvmõš.
Påǥstet leʹbe čormmeet.
Da jõs tõn sââʹjest vueʹljeen lij leämmaž odd oouʹdeed pâi mainstum ǩiõʹlle ǩeeʹrjtemnääʹl,
äʹlǧǧed mättʼted tõn,
håʹt-i bukvaid čõõđ mõõneeʹl neelljad klassniiʹǩǩid.
Äʹlǧǧed jäʹrjstõõvvâd såbbrid, koin mainsted tõn pirr, što meeʹst še âlgg leeʹd ärvv.
Mij-i jieʹllma âlgg leeʹd VUÕIGGÂDVUÕTT DA TÕÕZZ ÕHTTI ÄRVV.
Da tõn ääiʹj, vuäitam mušttled, ij leämmaž veäʹǩǩteäʹǧǧ, sponsor, koon tän tuõjju ooccâd,
da jõs mij leäʹp vuõrsmam seuʹrrjeeʹl näkam tuâj:
TÕʹST PÄÄCC ǨIÕJJ.
TÕʹST PÄÄCC VEÄʹLǦǦ.
TÕʹST PÄÄCC CISTTVEÄʹLǦǦ.
Jeältummuš,
suõjjlummuš.
Jeältummuš.
Tuärjjummuš.
Kueʹddtummuš.
Kueʹddtâttmõš.
Kååʹtt mottai kooum puõlvvõõǥǥ tuâjain nåkkmen, što tõʹst lij hâʹdd,
što tõʹst vuäǯǯ pääʹlǩ,
što tõʹst vuäǯǯ uʹvdded ceâlkalm lõʹstte, koon õlmstâttmõõžž mieʹrren ij leäkku okknâʹtted da peʹlǩǩeed.
JÕS TEʹL PUÄʹTTE SÄRNNAD, ŠTO MÕNT PUK JIE PIÂZZ MIEʹLDD,
KO LAPPI LIE MIÂCCLAM ČÕÕĐ ÄÄIʹJ.
VUÄITAM PÂI SÄRNNAD, ŠTO NEEURAM ČUUʹT TÕN, ŠTO LEÄʹP ŠÕDDÂM VOUDDA, KOʹST JUÕʹǨǨKAŽ HAAʹLAD VÄʹLDDED JIÕCCSES MÕÕN-NE, KÅÅʹTT IJ LEÄKKU SUU.
NEEURAM, NEEURAM ČUUʹT TIʹJJI PUKI PEÄʹLEST, KOOK LEÄʹPED VÄLDDAM VUÂSTTA ČÄÄʹCCVIÕǤǤ, RUʹVDDČUÕKKU, ROSTTOVKÄLLAZ PÄÄʹJJSIID DA PUK TÕN, KOON PIRR JIE LEÄKKU TEEʹST KÕÕČČÂM.
Tõt lij puästtadvuõtt da tõt lij tobdsteteʹmes vieʹrrvuõtt da tõn âlgg koʹrjjeed.
Leâša tõn ij koʹrjjed säʹmmlaž, ij-ǥa sääʹmvuõtt nåkkmen, mii tõt lij ååʹn.
Leäʹp mõõnnâm juʹn jeeʹres årra.
Sääʹmteʹǧǧ jiõččvaaldašm ǩiõl da kulttuur.
ǨIÕL DA KULTTUUR.
SÄÄʹMǨIÕLID DA SÄÄʹMKULTTUUR.
Meeʹst ij leäkku särnnmõš jânnam diõtt.
Ij ni veâl.
Da tõt še lij puästtad.
Što mon vuäitčem kuullâd, mâid ton mainstak, ton õõlǥak fiʹttjed tän:
mâid muʹnne miârkkšõõvi tõt, što tiʹjjid leäi juhllpeiʹvv, ko sääʹmlääʹǩǩpaʹǩeeʹtt ǩiõttʼtõõllâm årsti, ij-ǥa ni piâssâm riikkpeeiʹvid.
Što äävai nalla mainstid, što täʹbbe juuǥǥât samppanja.
MÕÕN DIÕTT TEʹL JUUǤǤÂT SAMPPANJA, KO LAPPI PŠŠ LAPPIN, SERDDJÂNNMEN, OOUʹDEEMJÂNNMEN, PÄÄRNAI JÂNNMEN, KOʹST PEÂMMAI HEʹLSSNEST TUʹMMAI JUÕʹǨǨ ÄÄʹŠŠEST?
JÕS VAIGGÂDVUÕĐ ÕÕĐ LIJ TÕT, ŠTO JEÄʹPED VUEIʹT VUÄSSÕÕTTÂD JIÕČČVAALDŠMA LEʹBE ŠÕDDÂD SÄÄʹMTEEʹǦǦ VUÄZZLIʹŽŽEN, SAAǤǤJÅÅʹĐTEEʹJEN, mõõn tij tõn sââʹjest tuejjeʹčid?
ǨEÄN TIJ JIIJJ TÕN SÂÂʹJEST KÄÄTTČID ÅÅLǤPEÄLLA?
KOOZZ RAAJ TEʹL ǨEÄZZČEŠ?
1600-lokku?
1500-lokku?
Nuuksiooʹje?
Baltiaaʹje?
Avi lij-a tõt raajj juʹn ǩiâssum vueiʹtlvânji jânnmasiirčõõttipuäʒʒsäʹmmlaid da nuõrttsäʹmmlaid?
Vuäitak leeʹd säʹmmlaž, da čuäʹjet, mâid teʹl tuejjääk,
di mon puäđam vuâstta da ǩiõččâm, vueiʹttep-a tuejjeed mâid-ne õõutveäkka.